Arleeni lugu
Mina olen Arleen. Pärit olen tegelikult Tallinnast ja õppinud Tartus, kuid alates 2020. aasta algusest on minu elukohaks olnud imeline Kihnu saar. Esmakordselt seadsin oma sammud Kihnu 2018. aasta suvel, kui eneselegi üllatusena siia tööle tulin. Sel hetkel ei osanud ma uneski näha, et vaid mõne aasta pärast päriselt seda pisikest saart oma koduks nimetada saan. Esimesele suvele järgnes teine, misjärel leidsin inimese, kellega ma elu lõpuni koos tahan olla, ja siia ma jäingi.
Esimesed katsetused ise veini teha toimusid ülikooliajal Tartus. Elasin sel ajal ühes vanimas ja tollal veel renoveerimata ühiselamus, mida kutsuti Mordoriks.
Ise alkoholi tootmise mõte tekkis väga ootamatult ühel õhtul sõpradega köögis jutustades. Tol hetkel veel täieliku võhikuna oli mu esmane mure, et ma jumala eest metanooli ei toodaks. Kiire internetiotsingu tulemusel aga selgus, et seda muret õnneks kääritamisega ei ole.
Uurisin mõned päevad lähemalt, mida mul tarvis on ja kuidas see protsess üldsegi toimib, ning järgmisel nädalal haarasin vanemate keldrist kaasa seitse kolmeliitrist purki vanaema tehtud õunamahla. Õhtuks oli veinivirre juba kokku segatud ning hommikul ärkasin reipa mulksumise peale.
Järgmiseid paari nädalat iseloomustad lootus, ootusärevus ja pärmihõng, mis täitis terve teise korruse koridori, kuid ei paistnud mu ühikanaabreid siiski häirivat. Kui lõpuks asi pudelitesse villimiseni jõudis, olin meeldivalt üllatunud, sest mu valmistatud rüübe oli täiesti joodav ja ületas kõik mu ootused. Sellest hetkest alates on mul alati vähemalt üks tünn veini toanurgas mulksunud.
Ühikaaegsest vajadusest sai lühikese ajaga kirg ja hobi, millest nüüdseks on saanud ka ettevõte.
Kihnus on väga keeruline aastaringset tööd leida, mistõttu ongi paljude inimeste ainus valik ise endale tööandjaks olla.
Mul on väga vedanud, et saan ajada oma asja, mis mulle tõsiselt meeldib, ning hoida sealjuures ka Kihnu kultuuri au sees. Koduveini tegemine ja sellega külaliste kostitamine on siin traditsiooniks olnud pikka aega, kuid viimasel ajal on komme hääbuma hakanud.
Minu eesmärgiks on pakkuda inimestele kohalikust toorainest käsitööna valminud rüübet, mis on tehtud kire ja armastusega.
Olen siiani katsetanud paljude erinevate toorainetega, nagu rabarber, aroonia, astelpaju, jõhvikas, tikker, kuid põnevaimad on minu jaoks olnud võilill ja nurmenukk. Üritan tootevaliku hoida võimalikult mitmekesise, et oleks valikut nii traditsioonilisemate maitsete austajatel, kui ka uue ja põneva otsijatel.
